CLICK HERE FOR BLOGGER TEMPLATES AND MYSPACE LAYOUTS »

neljapäev, 18. detsember 2008

X. Mark VII valmis



2007 sügisel korraldas Statoil konkursi, et leida Eestist oma kalendri jaoks huvitavaid autosid.
Saatsin pildid ning valitigi välja.

Lähemalt siin: http://nagi.ee/contest/9/

Mark VII-st tehti stuudios selliseid pilte:






Aga miskipärast modelliga pildid bensukabossidele ei meeldinud ning kalendrisse läksid hoopis need:




esmaspäev, 15. detsember 2008

6. Kere kruntimine ja põhja/salongi seest värvimine.

Kuna eesmärgiks oli kere veel vana aasta sees maalri juurde viia, siis tulid nii keretööd, kui ka kere kruntimine ja salongi värvimine kiirelt lõpetada.
Jõuluaeg ju teatavasti enamus inimestel puhkuseaeg...

Kõigepealt veel varem kahe silma vahele jäänud keevitustööd, siis kere ja enamus siledaid pindu, kus ligi pääses, lamellkettaga üle, silikoonipesu ja võiski kruntima hakata.

Kruntimiseks kasutasin kaasaegset 2K epoksiidkrunti, millel kõik vajalikud korrosioonivastased ained juba sees, seega puudus ka vajadus eelneva happekruntimise järele, nagu vanasti sai tehtud.

Huvitav, enamus tiibade pikendusi (fender extension) olid mingist valatud materjalist (silumiin?) ...




...taga vasak nurk, oli aga klaasriidest ning vajas ka pisut vastavateemalist remonti e. klaaskiu ja epoga parandamist:

Eks seesma, esimese põlvkonna Mustang on vist vanematest autodest kõige rohkem varuosade poolest reprodutseeritav auto maailma üldse ning 40 aasta jooksul on ka sellele isendile kõikvõimalikke B osi külge pandud.
Muideks, kui Mustangi varuosade katalooge vaadata, siis osade saadavaus ja hinnad tänapäeval teevad sõna otseses mõttes ära ka Ladale, mida ometi omal ajal tehti pea veerand planeeti täis ja juppe toodetakse siiani...

Kuna see nurk allus aga remondile (liimime ja kleebime) üsna hästi ka kuju oli ka väga õige, siis ei olnud otsest vajadust teda välja vahetada.



Pärast krundi kuivamist lasin pleki liitekohtadesse Dinitrol 410, (mida kokku kulus pea kast, s.o. 12 tuubi) ning salongi ja põhja alla paar kihti DuPont`i veokavärvi, mis segatud tulevase välisvärviga samasse tooni...

Tulemusega jäin ise väga rahule:



...ja taas võis asuda teele, seekord siis juba (päris)maalri juurde, kelle ülesandeks jääb värvida kõik, mis näha jääb:



Maaler (Kalle Ugur, Pandlamäe OÜ) sai kere kätte 30. detsember 2008 ja lubas valmis saada jaan. lõpuks 2009...(huvitav, mida ta seal nii kaua, kuu aega, teeb...? :) )

Kalle juurde (kes, tegelikult asub 230km kaugusel) läksin taas sellepärast, et seda meest võib suht kinnisilmi usaldada (s.o. tähtajad ja kvaliteet peavad paika; olen temaga koostööd teinud juba üle 15e aasta) ja lähemalt, e.L-Eestist, nii head pakkumist ei leidnud.

Õnneks on Eesti piisavalt pisike ja jaapani diislipressiga, mille sabaots pisut ka ülemisel pildil näha, on ringi sõita suht rahakotile talutav.

esmaspäev, 8. detsember 2008

5. Kere liivaprits

Lõpuks ometi võis hakata puhastamisega otsi kokku tõmbama ning ülejäänu juba liivapritsimeeste hoolde usaldada.
Kere kõik siledad välispinnad, uksed väljast, luugid ja katus on värvivabad:


Kuigi vanadel autodel on katuse sirgeksajamine pisut lihtsam, kui kaasaegsetel ja siledatel, on see ikkagi mõttetu lisaajakulu.
Tean omast käest, sest juhtus see mu eelmise projekti, Jaguar Mark VII-ga.

Pritsukontori otsinguil olin sattunud esimesena (sest see mu töötoale kõige lähemal - paarkümmend km-i) Põlva Tehnika nimelisse kontorisse, kus mehed igapäevaselt prügikaste jms rauakola taastavad...
Esitasin neile sissejuhatuseks hulka küsimusi, ja mis põhiline, ma ei saanud mitte ühtegi "ei" vastust...millega tavaliselt olen harjunud.
Sealhulgas, muideks, olin küsinud ka, et kas vajadusel krundivad pärast ära ka...
Tallinnas, Männikul, kus viimati olin samalaadset teenust käinud ostmas, kruntimist ei tehta. Aga küllap nad seal pealinnas kah tasapisi arenevad...ja vblla isegi kere enne kruntimist liivast põhjalikult puhastavad....

Põlva omadel toimub töö "toas", seega ei sõltu see ilmast või sademetest.
Muu hulgas sai pealikuga arutatud ka soodapritsimise asja ja mees andis lubaduse, et kui järgmise autoga tulen, siis ehk juba saavad ka sileda pleki pritsimisel aidata.
Siis jääks ära suur hunnik tüütut tööd käsitsikraapimise näol ja ka tulemus oleks ehk parem.

Siin on pritsuvana asjalik:



...ja siin veel asjalikum. Hoian pöialt, ,et kere pikali ei kukuks...



Ei kukkunud ja põhi sai sentimeeter haaval vanast mastiksist ja roostest kenasti puhtaks.

Valmis töö...



...kättesaamisel sain meeldiva üllatuse osaliseks, kuna mitte ükski plekk polnud kõveraks läinud...kuigi mehed tegid ära ka esi- ja tagapõlled jne, mis ei olnud enam tehase osad, vaid tunduvalt õhemast plekist mingil ajal aastaid tagasi vahetatud B-osad.



Liivaga puhastamisel on teatavasti ka omad miinused; suruõhuga kere puhtakspuhumine ning liiva mahaharjamine võib kesta vabalt päeva või rohkem....:


Õues läks ammu pimedaks, enne kui valmis sai. Õnneks ilmaga vedas: oli külm ja õhuniiskus madal nagu L-Eestis tavaline...



Tundub, et kere plekitööd said enne pritsi korralikult tehtud, välja koorusid vaid mõned üksikud kohad, mida ma

- kas ei olnud viitsinud enne teha, kuna tundusid nii lihtsad...:



...
- või ei teadnud, et on vaja teha:




Nüüd said siis ka sellised kohad tehtud, s.t koopaääred vajalikesse kohtadesse uued ehitatud jne.

reede, 5. detsember 2008

4. Kere puhastus ka muust

Puhastuse (loe: väga aeganõudev ja töömahuks töö) alla käib ka muu vana autokeemia mahakraapimine kerelt.


Kogemus näitab, et mõnikord on keresilikoon koos soola, asfaldi, temperatuuri, vanuse jne komponentidega moodustanud osadesse kohtadesse niivõrd kivistunud aine, et ka liivaprits ei jõua teda maha käiata.

Seetõttu on mõistlik ikka ettenägevalt sellised kohad enne liivapritsi viimist lahti raiuda.

Pilt on esitiiva alusest osast, kus lanzeron kere külge kinnitub:





Samuti sai puhtaks kraabitud kõik võimalikud kohad nii seest:



...kui väljast.

Põhja puhtakskraapimise käigus sai ära tehtud ka suuremad pleksepatööd:



Kõik nähtavad augud said keevituse abil ära lapitud.

Peab tunnistama, et keevitamine pakkus kraaapimisele vahepeal lausa mõnusat vaheldust - kuigi ma kõige suurem plekitöö fänn ei ole, siis võrreldes selle eelnevaga võis lausa töö käigus puhata.

Vahepeal siin jälle pisut seda tüütut, aga vajalikku tööd, kus esitiiva sisepind saab mastiksist puhtaks:


Kõik, materjal, mis soojapuhuri ja pahtlilabidaga maha tuli, sai hoolikalt kokku korjatud ja ladustatud - ei ole siin midagi, et majandussurutise ajal priiskame; ikka kõik läheb hiljem vanasse kohta tagasi...:)

Veel mõned liimi - ja värvieemaldused enne liivapritsi:


kapoti keskelt, kus plekk on ühekordne, ei tohi ju pritsiga lasta ning tuli käsitsi puhtaks teha. Pagasiluugil samamoodi.

Auknaaukusesse oli jäänud veel pisut klaasiliimi, millest liivaterad ei pruugi jagu saada: