Puhastuse (loe: väga aeganõudev ja töömahuks töö) alla käib ka muu vana autokeemia mahakraapimine kerelt.
Kogemus näitab, et mõnikord on keresilikoon koos soola, asfaldi, temperatuuri, vanuse jne komponentidega moodustanud osadesse kohtadesse niivõrd kivistunud aine, et ka liivaprits ei jõua teda maha käiata.
Seetõttu on mõistlik ikka ettenägevalt sellised kohad enne liivapritsi viimist lahti raiuda.
Pilt on esitiiva alusest osast, kus lanzeron kere külge kinnitub:
Samuti sai puhtaks kraabitud kõik võimalikud kohad nii seest:
...kui väljast.
Põhja puhtakskraapimise käigus sai ära tehtud ka suuremad pleksepatööd:
Kõik nähtavad augud said keevituse abil ära lapitud.
Peab tunnistama, et keevitamine pakkus kraaapimisele vahepeal lausa mõnusat vaheldust - kuigi ma kõige suurem plekitöö fänn ei ole, siis võrreldes selle eelnevaga võis lausa töö käigus puhata.
Vahepeal siin jälle pisut seda tüütut, aga vajalikku tööd, kus esitiiva sisepind saab mastiksist puhtaks:
Kõik, materjal, mis soojapuhuri ja pahtlilabidaga maha tuli, sai hoolikalt kokku korjatud ja ladustatud - ei ole siin midagi, et majandussurutise ajal priiskame; ikka kõik läheb hiljem vanasse kohta tagasi...:)
Veel mõned liimi - ja värvieemaldused enne liivapritsi:
kapoti keskelt, kus plekk on ühekordne, ei tohi ju pritsiga lasta ning tuli käsitsi puhtaks teha. Pagasiluugil samamoodi.
Auknaaukusesse oli jäänud veel pisut klaasiliimi, millest liivaterad ei pruugi jagu saada:
0 kommentaari:
Postita kommentaar