9. Tehnika taastamine jätkub

Kui kere olin maalri juurest kätte saanud, sai tegeleda ka nende osadega, mis olid enne kere külge jäänud - sillad. Samuti vajasid töölemist need kere kohad, kuhu sillad kinnitusid ning seetõttu siiani puutumata olid. Nurgatagustesse muuga ei pääsenudki, kui sellise pisikese traatharjaga; õnneks oli puhastatav pindala üsna väike:



1.Esisild.

Sellega on tavaliselt lihtne: kõik algosadeks võtta; suured rauatükid (õõtsad/vedrud jne) liivapritsi; poldid-mutrid galvaanikasse; pärast õõtsad kruntida/värvida ja kõik uute pukside ja šarniiridega kokku panna.Töö käigus tekkivad probleemid lahendada. Nii ka seekord.

Siin käib silla osandamine:

Šarniirid said välja puuritud; puksid/laagrid eemaldatud ja selgus ka üks probleem:

...selgus, et aastaarvu järgi tellitud (1969-le) alumine šarniir ei sobi õõtsaga, ilmselt kas olemasolev õõts ei ole õige (on ntx. 65-68a oma) vms. Järelikult: siva läksid tellimusse ka uued alumised õõtsad.

Siin alumise õõtsa tugivardad nagu nad alt võttes olid:


...ja siin galvaanikute juurest (seekord külastasin taas http://www.vg.ee/) läbikäinuna:

Varrastel on kasutatud musta passiveeringut; mutritel aga valget. Niimoodi sellepärast, et pisikesi osi, mida oleks vaja olnud mustaks teha, ei saanud kahjuks trumlitäit kokku ja tehti valgeks .

Suuri asju, aga, olid nad nõus suvalistes kogustes mustaks tsinkima - mustaks läksid veel pidurite tagumised plekid x4 (need, mille küljes silinder ja klotsid on); kojameeste vardad, jm osad; mootori patjade kronsad; kapotivedrud + lukk; t.stange kronsad; jpm silla- ja muud osad. Siin üks viiest kastitäiest pärast galvaanikat:

2. Tagasild.

Nagu esisillalgi, on siingi peaaegu sama metoodika: kõik puhtaks; siis vastavalt uue värvi alla või galvaanikasse ja kokku tagasi. Keerukust lisab, muidugi tagadiffer, mille vajadusel remontimine (tagasild "ulub" a`la vana Ikarus 250; mõni laager lihtsalt uriseb vms) nõuab eriteadmisi ja -oskusi.

Ja isegi, kui sellise "põllumajandusliku" tagadifri nagu selle Stangi puhul ei karju midagi, siis simmerid, tihendid, kindlasti väikese võlli vahepuks on ikkagi must vahetada ...(as they say...)

Õnneks antud juhul erioskusi kapist välja võtma ei pidanud, kõik oli korras, saaled ilusad, hambumine hea; ainult väikese võlli distantspuksi lapikukskeeramise momendi peab kusagilt manuaalist üles otsima (see väärtuson ju margiti pisut ikkagi erinev)

Tagadifrit ma lahti ei võtnudki (et reguleeringuid mitte muuta), vaid panin ta koos korpusega lihtsalt "kasti" ja lasin kodusel meetodil soodaga üle:

...ning pärasr kruntisin/värvisin.

Samamoodi käitusin ka väikese võlli korpusega, siin said eelpoolmainitud distantspuks ja simmer siiski vahetatud:

Kardaani kinnitusklambrid + mutrid on eelnevalt uuesti galvaniseeritud, distantsseib jäi vana (samuti, et midagi ei muutuks + uus suur O rõngas)

Siin tagasilla tala paigaldatuna, tuulutus + U klambrid + vastused + mutrid on samuti uuendatud:

Pildil on ühtlasi näha ka põhja lõppviimistlus - pritsitav Dinitrol 750, mida kogu alusvankrile kulus umbes kaks kasti (s.o.24 tuubi). Ise nad (tootja) lubavad kolmekordset kivikaitse effekti, lisaks, muidugi, mürasummutus, mis samuti täiesti töötab.

Auto omanik oli vahepeal poes käinud ja lisaks kõigele muule ka uue amordi- ja vedruringi tasku pistnud; siin näha tagumist värsket GRAB-A-TRACK`ki (umbes tollijagu originaalist madalam) juba sillatala külge kinnitatuna ja valmis Eesti odaval asfaldil paar kihti varsti maha koorima:

Vastu maakera aitavad rattaid kinni hoida KYBi valged Gas-a-Just`id. Lisaks tuleb siia veel kaasaegne tagastabikas, mida selle aasta Stangil tagasillal originaalis muidu ette nähtud polegi...

.