Kõnealune Volga oli väljast endale juba uue värvkatte saanud ning nägi väga kena ja sile välja.
Eriti tähelepanuväärne oli selle auto juures ilus kroomitöö, mille alla omanik oli tõenäoliselt matnud pisikese varanduse.
Järgmise etapina omanik otsustaski, et kapitaalselt remondime mootori, värvime kapotialuse, tsingime kõik jubinad ja poldid, mis seal näha on, ning asendame vanad, sinise isoleeriga teibitud juhtmekimbud uute ja originaalsetega, nendega, mis tal originaalis kena punasest riidest suka sees käima peaks.
Osasid, mida värvist pidi puhastama, oli ikka päris palju.
Samuti neid asju, mis kenasti värvitud oleksid pidanud olema, aga enam ei olnud....
Mootori puhul otsustasime, et seekord ei hakka alumiiniumist asju alumiiniumvärviga üle värvima, et nad alumiiniumi moodi välja näeks...:))))
(nagu osad "uunikumi"mehed tõsimeeli ja tänapäevani soovitavad....), vaid puhastame ta lihtsalt klaasiga korralikult ära:
...ja siis otsustame, mis edasi saab.
Klaaskuulipuhastust said ka ülejäänud alu osad mootori juures, samuti malmist väljalaskekollektor, mis pärast õlitamist muutus selliseks nagu oleks ta eile oma muldvalust (või, kusiganes neid tehti) välja kukkunud.
Plokikaanega ei teinud peale klappide solveldamise ning kerge lihvimise midagi, omanik oli selle kusagilt kapsalehe alt täiesti uue leidnud.
Paras peavalu, mäletan, oli Volga trosside taastamisega.
Trossid ise olid terasest ja vajasid uut galvaanilist katet, aga otstesse oli neile pea kõigile mingi alumiiniumist osa pressitud, mida happavanni ju panna ei kannata.
Need otsad tuli ükshaaval kõik maha/lahti koukida ning pärast hoolikalt tagasi koostada.
Lõppkokkuvõttes asi ikkagi õnnestus ja trossid said kõik uueväärilise välimuse.
Kuna kapotialune juhtmestik jookseb armatuuri alla välja ja kinnitub otse kelladele jne, siis и за того sain maha võtta ja üle värvida ka armatuuri.
(restaureerimise käigus lõhkusin ära ka ühe kellade klaasi, see sai kohaliku klaasisepa juures uus lõigatud)
Galvaanikasse kogunes lõppkokkuvõttes lausa kaks kastitäit osasid:
PLUSS esiradika ribikatik, mis ühessegi kasti ei mahtunud.
......
Siin hakkab juba midagi looma, aku on veel mingi suvaline ning akujuhtmed ka veel vanad:
Mootor sai uued kolvid koos uute hülssidega, uued saaled, nukaratta, tihendid muidugi ning uue plokikaane.
Lisaks kosmeetika.
Siin üks väike nipp volgameestele, kes veel ei tea...
...et VAG Grupi klapisääretihendid sobivad 21-le suurepäraselt. Pehmed, elastsed ning mootor enam väga õli ei tahagi.
Mootoriga, aga, juhtus pärast esimest käivitust ka selline lugu:
...et kolises ta kohutaval kombel.
Kuna plokikaan tuli nagunii uuesti maha võtta - veelekkeid ei saanud pidama (ega see ei loe, et pea on lihvitud ning kaanetihend mitme uue seast parim valitud ja pingutusmomendidki õiged - see on ju Volga! :) ja tuli paari kohta plokikaane liimi vahele panna, siis sai kaan maha võetud.
Selgus ka selle laksumise põhjustaja:
...ehk siis pisike plekitükk, mis hüples üles alla kolmanda kolvi peal.
Õnneks kaanele, klappidele ka kolvile ta veel mingit häda polnud jõudnud teha.
Selgitasime ka välja, kust ta sinna sai.
Õhufiltri seest avanes järgmine vaatepilt:
Loomulikult murdsin küljest ära ka kõik ülejäänud need libled, et keegi taas plehku ei saaks panna.
Hämmastav on see, et ta muid asju vigastamata jõudis läbi karbussi, sisselaske ning klapi reisida.
Aga seekord siis selline õnnelik lõpp.
Auto omanik samuti peab selle auto kohta blogi, kes vene keelt loeb, saab juba täpsemat inffi siit: https://www.drive2.ru/l/288230376152910598/
.
0 kommentaari:
Postita kommentaar