1. Alfa Romeo esmane ülevaatus.

Olen ka ise pisut vanema ja haruldasema (Eestis on vaid üks veel) Alfa Romeo omanik ( selle auto taastamis- või, õigemini väljendudes, remondilugu on siin: http://klassikarent.ee/index.php?pg=sisu&id=62&keel=est ), olen kogu aeg mõelnud, et tahaks taastada ka mõnd nö. legendAlfat, s.o. autot, mis oleks pärit ajast, kus BMW oli veel Alfa kõrval poisike ning kus õige veoskeem käis ikka klassikaliselt: mootor + kast ees ning kardaaniga tagavedu.

21. november 2010 üks selline tõsine Alfa mu operatsioonisaali ka jõudis.

Siin esimene pilt garaažist, kus ta algselt seisis:

Õige nimi on tal Alfa Romeo GT 1300 Junior Unificato ja sünnikuupev 28. mai 1974.

Kust sünnikuupev nii täpselt teada on? Vastus on, et tehasest.

Auto omanik tegi sinna järelpärimise ning siin ka kiire ja korrektne vastus:

Dear Mister,

with reference to your request we are informing you as follows.

According to our documentation files, the chassis number AR 1284656 originally corresponds to an Alfa Romeo GT 1300 Junior (105.30), manufactured on the 28^th May 1974 and sold on the 19^th June 1974 to Alfa Romeo Germany.

The body colour is Alfa red (AR 501), with grey velvet interiors.

Yours, Sincerely,

Marco Fazio

Kas pole mitte super suhtumine...? Niiet pole ühtigi, et ainult Aston ja Porsche mäletavad omi vanu mudeleid...(ja hoolitsevad ka nende eest...)

Veel esmaseid pilte:

Ja juba teatrisse jõudnuna (operating theatre):



Sõidukatse tegemiseks pidi kõigepealt lekkiva siduri kuidagimoodi tööle saama. Süsteem õhutas end ise ja pea see ka õnnestus.

Käigud lülitusid vana Romeo kohta hästi - vanadega tegelevad alfistid teavad ju neid terasrõnga taolisi sünkroneid, mida vanemad mudelid kasutasid ja mis töökorras olekus tagasid küll superkiire käiguvahetuse, aga kulusid tunduvalt kiiremini, kui tavalised, messingist koonus-tüüpi sünkronisaatorrõngad. Hind on neil tavaliselt, aga, kõrgem kui messingrüngastel ning vahetatakse tingimata koos kiguvahetusmuhviga, mis lisab kulusid veelgi...

Teadaolevalt Porsche poolt leiutatud terasrõngas-sünkrosid kasutasid ka vanemad BMW-d ja isegi MB mingil ajal.

Porsche ise kasutas neid kuni 86nda aastani; Alfa, aga 75e peal isegi kuni 1992.
Selle auto juures, tundus vähemalt, et nad töötasid.

Ju siis oli läbisõit väike ning korrapäraselt kastis õli vahetatud.

Mootor käivitus suht vabalt, tõmme oli rahuldav, aga tühikäigul natuke puterdas.

Jagaja, juhtmed ja küünlad (mis olid uued) tundusid korralikud, ilmselt siis seespool mingi viga...

Eks hiljem selgub.

Pidur oli vana ja pikalt seisnud auto kohta samuti rahuldav - 4 ketast vist isegi kõik töötasid kaasa.

Stendi polnud küll käepärast, aga miskipärast tekkis tunne, et pidurid, pärast kapremonti, ei lase üldse ilma tuvavööta sõita - kergeimgi vajutus võib juhi esiklaasi lennutada...

Igaks juhuks mõõtsin mootoril ka surved üle - kõigepealt kuivalt ja pärast koos vähese õliga küünlaaukudesse.

Tulemused kirjutasin lihtsalt klapikaanele:

Numbreid väga üksühele ilmselt võtma ei pea (tegu on ikka väga vana ja veneaegse, lisaks veel oma tehtud, survemõõtjaga); aga numbrite erinevusi ja muutumist peaks jälgima küll: neljas silinder ärkas pärast õlitamist ellu, aga esimene mitte.

Ilmselt on sel esimesel ikka mingi klapiviga.

.