Teisest maailmasõjast alguse saanud alumiiniumpleki tootmise produkti (Suurbritannia tegeles üsna tõsiselt lennukite tootmisega) ülejääke on selle auto kere juures kasutatud päris palju:
- Esitiivad
- esiistmete alune paneel
- kõik põrandaplekid
- auto tagumine osa
- katusepaneel
Esitiivad puurisin tükkideks ning neetisin neljast tiivast uuesti kaks kokku.
Keevitada seda alumiiniumi poleks olnud mõtet - juba ammu on kindlaks tehtud, et nii vana metalli puhul see pole võimalik.
Esiistmete paneelil vahetasin küljetükid ning lappisin neetidega mõned augud.
Põrandaplekid lõikasin alumiinumlehest lihtsalt uued - tegu on täiesti tavalaliste tasapinnaliste plekkidega.
Alla neetisin uued alumiiniumist õiges mõõdus tugevdustalad.
Alla neetisin uued alumiiniumist õiges mõõdus tugevdustalad.
Tagaosal vahetasin põranda ning esiosa. Küljed ja tagatiivad jäid vanad.
Katus õnneks mingit remonti ei vajanud - ainult, kuna tegu oli nö. Safari katusega (Land Rover Safari roof = topeltplekk - esimene püüab päikesekuumuse kinni ning teisega on õhuvahe, kust tuul läbi käib - see pidi kõrbes ilma konditsioneerita autos elada laskma), siis lahti kokku poltimine enne ja pärast värvimist.
Kuna neetimist oli kohutavalt palju ja käsitangidega töötades oli käsi pärast esimest viitekümmet neeti juba valus, siis mõttekas oli muretsega ka suruõhuneedipüstol.
Kuna neetimist oli kohutavalt palju ja käsitangidega töötades oli käsi pärast esimest viitekümmet neeti juba valus, siis mõttekas oli muretsega ka suruõhuneedipüstol.
0 kommentaari:
Postita kommentaar