Kui seda autot vaatama läksin, ei aimanud siis veel, et sellest saab mu siiani tehtud autodest kõige töömahukam ja ühtlasi ka kõige põhjalikum.
Auto käivitus päris hästi (hoolimata miinuskraadisest külmast ning pärast aastast seismist); sidur töötas, käigukangiga mõningase aerutamise järel oli võimalik üles leida ka mõni käik (isegi tagurpidi) ning paar meetrit sai temaga (treilale ning maha) vaevaliselt ka sõita.
Nelivedu ning aeglusti olid samuti kuidagimoodi lülitatavad.
Piduritest töötas vähemalt üks, s.o. üks ratas hakkas pedaali tallates auto liikumist natuke rohkem takistama, kui ta muidu seda oleks teinud.
Elektrisüsteem, võis öelda, et puudus, kuigi kõik 4 kaitset olid jämedate traatidega üle mähitud.
Kõige murettekitavam selle auto juures tundus, aga raam, mis oli üsna mädanenud.
.
