7. Kere terasplekist osade remont

Kere juures on terasplekki kasutatud järgmiste detailide juures:

- esimene lukupaneel
- torpeedoplekk
- B piilarid koos lävekarpidega.

Need kõik vajasid tõsist remonti.
Lukupaneel oli nii mäda, et sai hangitud teine, kasutatud osa. See vajas samuti plekitööd.
Täpselt sama oli ka torpeedoplekiga - originaali enam taastada polnud mõtet.
Doonorosal said vahetatud jalgade ees olevad plekid.

B piirarid olin sunnitud remontima, kuna nende saadavus oli hetkel null.

1. Rover P5, kokkupanek.

Sellegi auto remonti oli alustanud keegi teine ning kokkupanek oli mingil põhjusel jäänud pooleli.
Tuli võtta ette raske töö koostada auto, mida nägid elus esimest korda ning mida ise lahti polnud võtnud.

Aga sain hakkama.
Külge said pandud kõik 4 tiiba (mis olid värvimiseks maha võetud), tuled stanged, küljeliistud, uksetihendid  jne.
Naaber sadulsepp ( http://www.hot.ee/autopolster/ ) õmbles istmetele uued nahad ning paigaldas Inglismaalt tellitud uue salongivaiba.

P.S. Seda, et vana auto tegemine jääb mingil põhjusel seisma, juhtub sageli.
Kas saab inspiratsioon otsa või lihtsalt väsid vaimselt ära kogu aeg lõputult ühe ja sama asja kallal töötades ning tulemust ei näe ega näe...
Üks mu sõber ütles kunagi selle kohta nii, et sama juhtuks siis, kui kunstnikule anda ette kilomeetrine lõuend ja paluda tal sellele maal teha.
On minul seda paar korda juhtunud ning paar korda olen lõpetanud ka teiste poolt alustatud töid.
See on normaalne.

Ja kui see nii juhtubki, siis tuleks pisut aega vahet pidada või, veel parem, tegeleda vahepeal muude asjadega.

Aga siin mõned ülevaated Roverist:

6. Kapott ja uksed

Nii kapott kui uksed sisaldavad lisaks alumiiniumplekile ka terasest tugevdusi, mis sellel autol olid kohati täiesti pehmeks roostetanud ning seetõttu vajasid ka põhjalikku remonti või lausa väljavahetamist.
Kõik needid ja konservid tulid ükshaaval lahti harutada, remontida ning siis uuesti kokku neetida või painutada.
Esikapoti raam oli nii pehme, et lihtsam oli see maha võtta doonorkapotilt, liivapritsida, värvida ning õige alumiiniumist väliskatte külge tagasi neetida.

Tagauks taastamisele ei kuulunud, odavam oli osta uus.
(ripub ju tema küljes vägagi raske tagavararatas)

5. Mootor

Mootori taastamisel ja remontimisel oli põhieesmärk võimalikult palju originaalilähedaseks jääda.

Kõigepealt maha ja juppideks ning vead kindlaks teha:

Mootori esimene simmerling on militaarsete sugemetega sõidukile kohaselt plekkrõnga taha kõvasti kinni needitud:

Siis juba terasest osad tsinki, alumiinium klaaskuuli, plokk puhastusse + värvi; vajalikud osad tellida.



Kokkupanek.

Ploki jaoks sai lastud segada võimalikult originaalilähedane toon - inglased ise nimetavad seda pardimuna siniseks. (duck egg blue)
Väidetavalt peale sõda oli Suurbritannias suur kriis, ning kõikjal käis suur kokkuhoid. Ka autotööstuses.
Ja kuna sõja ajast oli sellist tooni palju üle jäänud, siis ostiski Land Rover selle odavalt kokku ning kasutas oma malmist mootoriplokkide värvimiseks. Ju siis oli odavam, kui must värv.

Ja miks just sellist tooni värvi sõjast palju üle oli jäänud?
 - Sest inglaste lennukid, mis üle mere Saksamaad pommitamas käisid, olid altpoolt just seda tooni värvitud - ikka selleks, et neid sinises taevas raskem märgata oleks.

Pihustid ja kõrgsurvepump on uued, kuna nende hind oli samuti naeruväärselt odav.

Kuna mootori ketiratastel mingeid märke ei ole, siis tuli hoolikalt kinni pidad tehase mootorimanuaalis olevaid näpunäiteid ja klappide avamised ja sulgumised just allpool piltidel oleva meetodiga paika ajada.

a

Diislipumba keeras juba sõitval autol täpselt paika Karla Auto.
Ja kogu kompott sai päris hea - tehas lubab selle auto lõppkiiruseks 90km/h, aga antud eksemplar jooksis tuulevaikse ilma ja ideaalselt sileda tee puhul isegi 97km/h välja....:)

Kiiruskaamerad Tartu maanteel teda, tõsi küll, ikkagi tähele ei pane....