2. Lähem ülevaatus

Eile õhtul sai Mark 7 siis kodugaraaži veetud.

Kuna vanakesel olid ilmsed veeremisprobleemid (pidurid kinni - neljakesi lükates vaevu veeres), siis oli esimeseks tööks piduritega tegelemine.
Otsustasin kõik klotsid esialgu maha võtta, et autot saaks ka üksinda vajadusel veeretada.

Trumlid tulid 50 aastase auto kohta üllatavalt lihtsalt küljest ära:

Klotsid on korras, tegemist vajavad ainult pidurisilindrid. Samuti vajab korrastust käsipidurisüsteem. Keegi on lähiminevikus ette isegi uued klotsikatted paigaldanud, mida järeldasin sellest, et needid olid uued ja läikivad.
Klotsid panin kindlasse kohta hoiule.
Lisaks takistas auto veeremist esimene parem rattalaager, mille määre oli niivõrd hangunud, et ise ka imestasin, kuidas selline asi üldse võimalik on. (siiani olen isehanguvad määret kohanud ainult VAG Grupi autodel)
Laagri võtsin lahti, pesin läbi ja panin uue määrdega kokku.
Auto on nüüd veeretamiskõlbulik.

Tutvusin lähemalt ka ülejäänud kolaga, mis autoga kaasa tuli.
Kahes kastis, mis pagassis, oli tohutu hunnik asju, osad isegi neist tuttuued, mis siis, et aastast 1970, aga ikkagi kasutamata ja sildidki veel küljes.

Samuti leidsin üles starteri...

...täpselt õige asi, ilma tõmbereeeta nagu tollal kombeks oli.

1. Jaguar Mark VII, 1955a

Sattusin selle auto peale täiesti juhuslikult mobile.de - d lehitsedes.
Kuna hind oli teiste samalaadsetega (Jaguar Mark 7, 8 ja 9 on kõik üsna sarnased), sai ka müüjaga kohe ühendust võetud, ning käed löödud. Ostu-müügileping tegi oma teekonna faksi teel edasi tagasi....:)
Auto asus u. 40 km Luxemburgist põhja pool ühes väikeses saksa külakeses ja oli oma terve elu just sealkandis veetnud. 

Siin üks välisvaade kohe peale Eestisse jõudmist:





Tähelepanuväärne oli see, et reaalselt ma polnud autot ise näinudki, ainult piltide pealt, mida omanik meili teel saatis, ja mis ainult õige pisut olid paremad, kui need, mis tavaliselt kuulutuse juures üleval....

AGA, risk tasus ennast ära, ning, kui auto oli Eestisse jõudnud (transpordifirma RMW (rmw.ee) oli lahkelt abiks), ei pidanud pea üldse pettuma...
Ainsa asjana tuli ebameeldiva üllatusena fakt, et autol ei olnud küljes starterit, ülejäänu oli kõik nii nagu kokku lepitud.
Hea üllatuse valmistas kere ülihea seisukord, mis 50 aastase masina kohta on super.

Suht kenasti on säilinud ka sisu, mis 50ndate Jaguaritele tavapäraselt on välmistatud täispuidust:



Auto 51-aastase ajaloo jooksul on miskipärast kaduma/katki/vm läinud kõrvalistuja iste, mille eelmine omanik on leidnud mõne doonorauto pealt ja selle kenasti ka kaasa andnud, sellest ka värvierinevus. Aga vahet ei ole, istmenahk vajab niivanal projektil niikuinii vahetamist.

Pagasnik oli täis kõikvõimalikke juppe...



...millel osaliselt ei olnud Jaguariga mitte mingit seost... 

Mootor on Jaguari traditsiooniline kuuesilindriline XK, millel kubatuuriks väidetavalt 3,4l ja millel enamus jubinatest, peale starteri, tundub küljes olevat:



Esiosast on säilinud vaid iluvõre (roostevaba!) ning esistange, muud asjad on kõik puudu:



...kuna esituled on mitteoriginaalid, siis vajavad ka need vahetust, rääkimata kõivõimalikest kroomitud ilujubinatest (kapotikass) ning suuna- ja parktuledest.

Lihtsamaks teeb auto taastamise see, et pole ei roolivõimendit ega kliimasüsteemi, millega oma eelmise projekti (XJ 6, 1978a) juures nägin kurja vaeva ning mida korralikult tööle pole saanud tänapäevani...


Esialgne plaan on masin kevadeks enam-vähem sõidukorda saada. Täistaastamist esialgu ei plaani, kuna selleks puudub hetkel nii aeg kui ka raha. 
Käimasolev Capri taastamine jääb kahjuks mõneks ajaks taas seisma...





Pildil näha oleva Mazda 5-ga võrreldes pole Mark 7 sugugi väiksem ...

1. Jaguar XJ6, 1978a, taastamine.

Auto sai 2004a toodud saksamaalt ning korda tehtud oma tarbeks.
Värv muutus valgeks, istmed said uue punase veinpunase naha ning tehnika sai korda.

Ammusest ajast palju pilte remonttööde kohta säilinud pole, on vaid mõned tavafotodelt tehtud digitõmmised.