Kuna kere on umbes kuuks ajaks ära, on vahepeal hea tegeleda kõikvõimalike muude asjadega, mis kere küljest ära sai võetud ja varsti tuleb nad ju pisut uuendatud kujul tagasi panna.
1. Jagaja.
Poleks uskunud, et üks pisike jagaja nii keeruliselt lahti käib - tunni ajaga ma küll hakkama ei saanud. (nagu alul peale vaadates tundus...)
Pildilt on näha, et tegelikult on teda veidi tuunitud kah - tehases vast vaakumklapi kinnituseks puukruvisid ei kasutata ning kruvisid puruks ei keerata.
Vanad head (aga töötavad) võtted: keevitusega punn külge kasvatada,
siis mutter peale keevitada ja lahti keerata:
Ülejäänud osad eemaldusid juba tavalisi tõmmitsaid ja töömeetodeid kasutades:
- jagaja korpus läheb sinna kasti, kuhu on peale kirjutatud Klaaskuuli puhastusse minevad asjad, (ja ilmselt temaga ei teegi rohkem midagi)
- vaakum ilmselt samuti (enne tuleb kõik augud kinni toppida; kuuma liimiga vms), - see tuleb hiljem, aga üle värvida, sest pool temast on ju plekist pressitud, mis pärast puhastust kipub kohe roostetama. Vaatab hiljem, vblla värvib üle ka ainult selle plekkosa.
-võllid-hammasrattad-kaalud- jne peseb vanast ja kuivetunud määrdest lihtsalt puhtaks ja paneb kokkupanekuni ootele.
- sisu plaadi koos kontakti, juhtme jms-ga vahetab välja uue vastu, mis juba lauasahtlis ootel on.
- jagaja kaant kinnihoidvad terasklambrid koos oma kinnitusneetidega rändavad, aga, karpi, kuhu kogun musta tsinki minevaid asju.
- jagajat ennast ploki küljes kinnihoidev polt koos kaarekujulise kronsaga, aga läheb valgesse tsinki, nii nagu nad ka originaalis on olnud.
Puudu on veel tänase seisuga korpuse O-rõngas, mis läks äravõtmisel kildudeks. Kaan ja rootor on korralikud ja vahetusse ei lähe.
Siin korpus klaaskuulist tagasi (taas aitas hädast välja vana sõber Urmas Esprestost (http://www.estpresto.ee/) ja ka kõik ülejäänud jagajasse sisseminevad asjad reas.
Nagu näha, on koosseis vahepeal pisut muutnud:
Kontakti asemel hakkab sädet juhtima Crane Cams`i elektronsüüte plokk, mis täielikult mahub jagajasse ära, seega väliselt ei muutu kapoti all midagi.
Jagaja kokku panduna:
Vaakumregulaator on lihtsalt puhastatud ning tavalise kroomvärviga üle lastud, lõppude lõpuks on tegemist ju ikkagi hooldusosaga...(mida aeg-ajalt niikuinii vahetatakse...)
2. Salongiventilaatori...
...korpus või, õigemini, enamus sellest...
on 69 Stangil plastmassist, s.t. ka roostekindel. Põhiprobleemiks kujunes seega ventikamootori vilistamise (mis on nii tavaline alates 7a vanustest autodest) likvideerimine, salongiradika läbipesu (proovisõidul auto ei tahtnud seest väga soojaks minna) ja klapisüsteemide üldine hooldusremont.
Pilt pärast lahtivõtmist:
Ei saanudki aru, kas see jama oli mingite näriliste poolt kokku tassitud või mingil muul moel sinna kokku kogunenud.
Mootor ise
...tegelikult lahti ei ole mõeldud käima, sestap ka juhtub tihti nii:
(kui kangekaelselt ikkagi tahad sinna sisse vaadata)
Alul tundub üsna uskumatu, et see hunnik kunagi veel perfektselt tööle hakkab...
Harjad lühikeseks kulunud, harjahoidiku plaat tükkideks, puksid läbi, kollektor kulunud, kogu asi korralikult roostes, mähise traadid katki, pooled asjad kadunud nagu tavaliselt jne...:) . Ega siis rohkem midagi:
- Mootori korpus vanast värvist puhtaks; uus krunt + värv peale.
- Harjad vahetada
- Harjahoidiku plaat remontida
- Kollektor treiali juurde ja üle lasta treida (kui veel on mida treida; siin oli)
- Rootor puhastada, uuesti lakkida.
- Puksid vahetada.
- Toitejuhe + läbiviik tundus heas korras olevat, seega ainult värvist puhastada
- Korpuse poldid/mutrid galvaniseerida + mustaks värvida.
- Kõik uuesti kokku panna.
Kõik see tundub üsna palju olevat (võrreldes uue mootori ostuga), aga kuna see töö mulle meeldib ja enamuse vanade automarkide puhul ikkagi uut mootorit saada ei ole, seega tuleb seda niikuinii teha.
Et mootor uuesti ahju külge panna, tuli uus teha ka kere ja ahju vaheline tihend:
...mille tegemiseks leidsin kapist ka sobiva tööriista; nimelt suure augupuuuri, mida mingi aeg tagasi olin kasutanud õhksoojuspumba paigaldusel...:) Sellega sai päris ilusasti lõigatud tihendi sisemine auk. Väilimine äär kannatas ka kääridega lõigata. Materjalina kasutasin tavalist Würth`i 12mm-st heliisolatsioonimatti. Mootor koostatuna:
Järgmisena tegelesin ahju korpusega. Siin selgus üks viga, nimelt olin korpuses sisalduva plekist osa unustanud galvaanikasse saata ja välja nägi ta suht jube:
Kui pea ei kanna, kannavad jalad; hädast aitas välja tavalise liivapaberiga puhastus; rooste (mida kindlasti veel ka alles jäi) kapseldamine roostemuunduriga (midagi POR15 sarnast) + värvimine. Uued tuli kleepida ka õhukesed poroloonikihid klappidele + tihenduseks. Siin klapimehhanism juba ahju sisse paigaldatuna + vastavate ainetega hoolikalt läbipestud soojaradikas:
Ahju teine pool läks peale tavalise mootorisilikooni + tehaseklambritega:
3. Kojameeste mootor + hoovastik.
Kojameeste mootori töös ma katsesõidu käigus mingeid muid vigu peale jõuetuse ei olnud märganud, (vblla lõpulüliti kah sekkus liiga vara), seega aitab lihtsalt vast lahtivõtmisest, pukside uuesti määrimisest ning kokkupanekust. Samuti peaks midagi ette võtma hoovastiku mootoripoolse puksiga, mis on omadega suht läbi. Siin kogu kupatus kenasti eelmiste automaalrite poolt punaseks värvituna:
Vaatasin ka paari varuosakataloogi ja selgus, et miskipärast kojameeste süsteemile varuosi ei pakuta, isegi tervet komplekti mitte. Suht levinud on ju arvamus, et klassikalistele Stangidele on pea 100% varuosad saadaval....Tegelikult, kui niimoodi lähemalt hakkad uurima, siis selgub, et ikka ei ole mitte, kojameeste asjadest on uued paagid, pihustid, voolikud ja ongi kõik. Kuigi, jah, terve autokere võid tõepoolest samuti uue osta, kui vana täiesti mäda on.
Töö käik, nagu ikka, kõigepealt vana värv maha:
Kuna mootor ja viimase juhe vahetusse ei lähe, siis puhastasin ka juhtme vanast värvist. Siis algosadeks võtt ning galvaanikasse minevad asjad eraldi sorteerida:
